Teisipäev, 25. september 2012

Värvirõõmu - kollane

Ja ongi ta siis ametlikult käes - sügis. Paar päeva juba. Ja ilmad pöörasid ka kohe sügiseseks. Väga raske on kapist soojemaid riideid otsida... ja kuidagi ei taha ka veel. Justkui trotsides jahedaid tuuli ... 

Tean, et väga paljudele ei meeldi see müstiline aastaaeg. Kuid mõelgem, sügis on justkui armastus -  alguses on kõik nii tore ja värviline ja hiljem... siis tuleb pimedus ja masendus... :))) Mõni elab selle kenasti üle ja elu läheb edasi, teine muudkui vingub ja viriseb, et kui paha kõik on. Ja nõrganärvilised võtavad kätte ning kolivad siit kliimast hoopis minema. Justkui abileulahutus :)

Aga mulle ta meeldib. Jah, on küll vihmane ja tuuline ja porine ja veidi külm, kuid see käib ju kõik sügise juurde. Eriti peaksid aga rõõmustama kõik need, kes fotoaparaadiga looduses värve otsimas käivad. Kuna ma ise veel metsa jõudnud ei ole, siis võtsin kätte ja tuuseldasin natuke oma septembrikuu pildivarus. On küll kõik koduaia pildid, kuid siiski nii erivärvilised.

Otsustasin need siis värvide järgi ära sorteerida ja teiega jagada. Tänaseks teemaks on kollane. Kollaseid lilli (ja ka punaseid) meie aias suvel ei näe. Teadlikult, sest siis võidutsevad roosad, lillad, valged, sinised. Kollane on ainult kevade ja sügise värv. Ja ka siis on nad ühte aiaossa kokku koondatud:)

Nii, esmalt üks isend, mis tuli meie aeda möödunud kevadel - heleenium. Kuna pilt võib petliku mulje jätta, siis olgu siinkohal mainitud, et tegemist on kõrgekasvulise lillega. Meil on ta nii 1,8 meetrine. 

Siit siis n.ö üldpilt. Ehk siis perepilt tittedest vanuriteni välja.
 

Siis keskealise isendi portreepilt


ning kõige lõpuks kuldses keskeas portreteeritava näopilt.


Järgmisena  teine vahva  kollane  õitseja - särav  päevakübar  Goldsturm (Rudbeckia fulgida ‘Goldsturm’) . Väidetakse, et  septembri kuuga lõpeb tema õitsemine... Võib-olla tõesti, igal  juhul meie  aias  õitseb  ta  tavaliselt  veel  oktoobriski. Kuna  teod  miskipärast armastavad neid kollaseid  kroonlehti  nosida, siis pole  õitel lähedalt vaadates selleks ajaks enam eriti kaubanduslikku välimust, kuid eemalt on puhmas ikka kena ja kollane :)

Et siis jälle üks, seekord rohkem klassipildi moodi, pilt


siis soleerija


ja üks lapseohtu õieke. Päevakübara õied avanevad väga graatsiliselt. Justkui baleriin sirutab oma kroonlehti.


Järgmise kollase õitsejaga oli aga üks omamoodi tore lugu. Tema sattus meie aeda  tänu  talvisele  linnutoidule. Mingil  imelikul kombel  oli üks  päevalille (Helianthus L.)  seemneke  leidnud  koha  maja  ees  olevas   roosipeenras  ja  otsusas  seal kasvama hakata. Mina laisa aednikuna ei tõtanud teda kohe ümber istutama... polnud nagu kohtagi sellise õitseja jaoks, samas  niisama  välja  rohida ka  ei raatsinud. Ja siis ta seal rooside juures  kasvaski... kuni hakkas neist pikemaks saama ning siis oli küll viimane aeg labidas appi võtta. Nii  leidiski  see   kange päevalillelaps omale koha kasvuhoone seina ääres. Otse loomulikult otsustas ta pärast  ümberistutamist  tujutseda ja oma  pahameelt  välja  näidata. Lasi norgu kõik oma lehed. Arvasingi, et asi on nüüd sellega ühel pool. Kuid lilleke muutis  meelt. Kuivatas  ära  küll  kõik oma  üle  poolemeetrise varre küljes olevad lehed, kuid hakkas  pikkust  viskama ja  uusi kasvatama. Kasvas just parasjagu, nii et ulatasin temast ühe pildi tegema... koos miski kärbselaadse külalisega.


Ja lõpetuseks õieke, kes ise polegi teab mis kollane, pigem selline oranzikas. Kuid see-eest on tema suguseltis palju kollaseid isendeid. Saialill (Calendula officinalis). Nendega on meie aias üldse selline tore lugu, et kunagi sai seeme mulda pandud ja nüüd nad siis hoolitsevad ise oma iga-aastase järelkasvu eest. Vaatamata sellele, et ma ikka püüan ära õitsenud õisikuid eemaldada, poeb mõni salaja peitu ja pudistab oma seemned mulda. Juskui teaksid, et nii on mul vähem tööd:)


8 kommentaari:

  1. Väga põnev selgituslik lähenemine Sügisele kui nähtusele :D Mulle see aastaaeg meeldib, täpselt nagu ülejäänud kolmgi :)
    Värvid on head ja septembrisse soovitati just vaimse tervise (tglt ka füüsilise) huvides sooja kollast tooni :)) hea valik seega galeriiks :))
    Linnutoiduga on meie aeda ka päevalilli hulgim saanud ning saialilled on ühest värvikast nukakesest laienenud juba kolmele suurele peenrale - puhtajummala omal käel :)) Kuna sel kevadel sattus mulle näppu info, et nende lõhn peletab sääski, siis ei läinud ükski taimeke kevadel väljarookimisele ja mulle näis, et selles aiaosas oli neid vereimejaid tõesti napimalt kui mujal :))
    Armas postitus :) Aitäha jagamast!! :-)

    VastaKustuta
  2. Aitäh Merje nii positiivse tagasiside eest!

    VastaKustuta
  3. Hea energiaga postitus. Eriti meeldib keskealise isendi portreepilt.

    VastaKustuta
  4. Armas ja reibas postitus vihmasesse päeva. Kollane on säravuse märk ja minule ka tähtkuju poolest hästi südamelähedane.Eriline tänu botaanilise teabe eest ! :D
    Ootan juba teiste värvidega postitusi !

    VastaKustuta
  5. Kena kollane värv keset imelist halli vihmast sügist .Eriti lahe on se klassi pilt.

    VastaKustuta
  6. Väga mõnusad ja soojad toonid! Ja kohe niimoodi värvide kaupa hakkabki pilte tulema??? :) Hää idee!

    VastaKustuta
  7. sooje erksaid värve on tore vaadata keset sügisvihmasid ... mina olen nimelt see, kelle poolest võiks olla igavene suvi ... ehkki tolereerin ka sügist, kui ta on ilus, kuldne ja kuiv ... kui lehed sahisevad jalge all ja ei tee jalgu märjaks ...
    Lemmikuks siit valikust osutus saialill :)

    VastaKustuta
  8. Vau, millised mõnusad toonid! Mulle ka meeldis väga see keskealine isend aga ka saialill ja klassi pilt! Nii vahvalt oskad sa piltidele nimetusi anda, mul on see üks tõsiselt nõrk koht :)

    VastaKustuta