Reede, 26. aprill 2013

Siis kui nõiad vihtlevad


Vahest tulevad juhused sulle ise kätte. Olin just ühel päeval mõelnud, et tahaks veelkord oma silmaga vaadata kuidas Tuhala nõiakaev keeb, kui nagu tellitult tegi Jüri juttu, et tal plaanis nõiakaevule minna ja kutsus mindki kaasa. Kolmapäeva õhtul me siis selle sõidu ette võtsimegi. Ikka sellisel hilisemal ajal, 20.00 paiku, et kohapeal võimalikult vähe rahvast oleks ja et hämaras mõnusaid voogava vee pilte saaks.

Kohale jõudes oli veel näha, kuidas päike lillakas-roosalt loojub ja klõpsti ta läinud oligi. Kuna ma nii kiirelt ei reageerinud, siis magasin selle toreda taeva vaatemängu maha. 

Et voolav vesi siidisem tuleks, sai kasutatud pikka säri. Kahjuks aga oli ilm tuuline ja see pani kaevu kohal oleva veepange kiikuma... nagu kummituse :)


Vesi voolas kohisedes. Paaril korral jäi kohin vaikseks, justkui oleks keegi veekraanid kinni keeranud ja siis jälle avanud :)


Hämardus üllatavalt kiiresti.


Selle alumise pildiga juhtus aga selline lugu, et pika säritamise ajal tulid nõiakaevule noored, kes pildistamise ajal välku kasutasid. Oma helendava jälje jättis see ka minu pildile :) Tundus efektne ja hiljem katsetasime juba ise säritamise ajal välguga valgust juurde näidata. Kuid nagu ikka, see mis kaameras tundub täitsa ok, leiab hilisemal piltide läbivaatamisel ennast arvuti prügikastist :) Aga eks teinekord jälle ;)


Ja mis kõige olulisem, samal päeval käis meediast läbi uudis, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäi jõusse otsus Nabala kaevanduslubade menetlemise peatamise asjus. 




3 kommentaari:

  1. Irv, ... me nagu oleks oma jutustusi sünkroniseerinud :P ...
    2 kaader on minu lemmik neist :)

    VastaKustuta
  2. :)No eks me ju sama asja nägime :))) Ja see viimane lõik tundus kuidagi kohustuslik ära mainimiseks :P

    VastaKustuta
  3. Väga kenad siidised pildid ja mõnus tonaalsus!

    VastaKustuta