Kolmapäev, 15. august 2012

Eestimaal rännates vol5 - Tolkuse raba, Saaremaa


Et siis viies päev.... Pakkisime oma kotid seal Tõrva hotellis, sõime oma hommikupudru  (või olid need võileivad?) ja asusime jälle teele. Tänaseks eesmärgiks oli Saaremaale jõuda, mis tähendas pikka ja üksluist sõitu. Ainsaks vahepeatuseks Tolkuse raba. 

Tee viis esmalt läbi Abja-Paluoja, mis tervitas meid oma värvikirevate majadega ja jättis väga sõbraliku mulje.



Nägime teeäärsel heinamaal heinapallide valmimist ja otse loomulikult ei saanud nendest mööda sõita, ilma et oleks teinud mõne pildi :)


Ja siin ta siis lõpuks oligi, Tolkuse rabas asuv Rannametsa-Tolkuse õpperada. Kiire klõps raja alguses asuvast viidast (et hiljem oleks ikka hea meenutada)


ja võiski teele asuda. Esmalt tuli mööda treppi alla orgu laskuda ja siis mööda seal asuvat, väga korralikku ja laia laudteed pidi edasi sammuda.


See tee on ehitatud nõnda, et saab ringiga algusesse tagasi. Ja tegelikult läks õige rada vasakule (õige seepärast, et teel on ka loodust kirjeldavad viidad, mis on nummerdatud) aga me ei tahtnud kohe mäe otsa ronida - alla paistis sealt palju mugavam tulla - ja suundusime paremale.


Laudtee lookles läbi vahelduva looduse kuni jõudis välja raba serva. Siin tervitasid meid juba tuttavd madalad rabamännid ja -taimed.


Tolkuse on iga huulheina (Drosera L.) sõbra lemmikraba. No nii palju, mõlemal pool laudteed kasvavat huulheina pole ma enne näinud. 



Ka teine vahva roosa rabataim, küüvits (Andromeda polifolia) sirutas end päikese poole. Heal lapsel mitu nime ja nii on seda ka küüvitsal - naistepaju, roosamariad jne. Ja vaadake kui vahva ladinakeelne nimi tal on - andromeda :)


Tee viis laugasteni, kuhu oli ehitatud ujumiskoht. Otse loomulikul ei saanud jätta kasutamata võimalust end rabavees karastada. Ja ujumisriided-rätikud olid meil kenasti kaasas, sest olin eelnevalt ujumisvõimalusest lugenud.
 

Siit üks panoraam sellest rabajärvest:


Edasi võtsime suuna Tornimäe tipus asuvale vaatetornile. Teel õnnestus lisaks liblikatele näha sisalikku ja mingit suuuuuurt ämblikku:

















  








Ja sealt ta siis paistiski, Rannametsa 18 meetri kõrgune vaatetorm. Tänu sellele, et torn asub luiteharja tipus on tornis olija ligi 50 meetri kõrgusel maapinnast. 



Vaated, mis seal üleval olles avanevad on võimsad. Ühel pool paistab meri ja teisel pool raba. Siit siis üks rabavaade panoraami kujul, millel on kenasti näha ka rabajärv, kus ujuda sai :)


Ahjaa, kes soovib ja viitsib, võib oma piknikukoti torni juurde kaasa võtta. Torni all on mõnus laudplats, pingid ja lauad, et väsinud jalga puhata ning keha kinnitada. Niisama pikutamiseksi mõnus :)
Enne lahkumist üks mitte enam esimeses nooruses olevate kellukeste pildike sealt samast torni jalamilt.


Et siis teeks reklaami ka :) Ühesõnaga, mina soovitan seda raba külastada. Kui teised rabateed on lastele ehk liiga pikad ja pisut ohtlikud, siis siin seda muret ei ole. Laudtee lai nagu kõnnitee ja piisava pikkusega (kogu raja pikkus 2,2 km) ning kui vanemad oskavad ka ise näha ja nähtut lastega jagada siis on see ka üks igati vahva koosmatkamise võimalus.

Ja nüüd õkva Virtsu poole. Ilma ühegi vahepeatuseta. Oi, kuidas meil vedas, olime viimane auto, mis veel peale võeti. Isegi oodati kuni me pileti ostsime. Juhuu!


Saaremaale on mõnus sõita, saab kiiresti kohale. Seda aega veetsime praamitekil jalutades. Nagu isegi näete, on toolirida tühi ja seda mitte seepärast, et rahvast poleks olnud... oli ikka, natukene...Vaid seepärast, et seal üleval oli hirmus tuul. Ja tuulega oli päris jahe. Mulle see sobis, nii sain ühe inimvaba oranzide toolide pildi :)


Praamilt mahasõit läks sujuvalt ühes pikas rivis nii, et mingit peatust sadamas me tegema ei hakanud. Esimene peatus oli hoopis Liival, et minna vaatama Muhu Katariina kirikut. Keda huvitab, siis võib siit lingist kiriku, tema ajaloo ja vaatamisväärsuste kohta täpsemalt lugeda.


Kiriku uksed aastast 1617 on teadaolevalt vanimad säilinud puust uksed Eestis.


Siin on 13.sajandi lõpust, 14.sajandi algusest pärinevad seinamaalide fragmendid, mis on üle elanud nii mitmed valgenduskihid (reformi aegadel) kui kiriku katuse põlemise 1941 aastal. Vaatamata restaureerimisele on nad siiski kurvas seisus.


Kiriku interjööris on selle ehitamisajast säilinud dolomiidist altarilaud.

Tähelepanelik vaataja näeb siin kirikuakna vitraazis risti.


Kes Muhumaale satub ja kel ajaloo ning arhidektuuri vastu huvi on, siis võiks kindlasti sisse põigata ka siia kirikusse. Siis kui meie käisime, olid uksed kenasti valla ja see oli väga tore, sest selliseid huvitavaid asju oleks kahju mitte näha. 

Siit veel üks tagasipilk üle kirikuaia:


Ja edasi... Kaali kraatri äärde. Kuna meil oli vaja Kuressaarde jõuda, siis jäi see just sobivalt n.ö tee peale. Oi, küll sealne parkimisplats ja lähem ümbrus kihas igasugustest turistidest. Küll oli bussidega soomlasi ja autode ja ratastega prantslasi ja sakslasi jne, lähematest naabritest rääkimata. Esmalt siis kena hotell, mille ees müüdi suveniire.



Vaatasime meiegi selle leti üle ning vantsisime siis meteoriidikaatri poole. Õnneks ei olnud pikk tee ;)
Vaatasin oma fotosid ja ei tea miks, pole mitte ühtegi kogu kaatrit hõlmavat pilti. Tegin küll ühe panoraami, kuid seegi pole suurem asi... panen ta siia siiski n.ö. illustratsiooniks ülesse ;) 


 Küll olin ma aga kõvasti pildistanud kaatri põhjas vees olevaid vesiroose (Nymphaea).


Mis Saaremaale jõudes kohe silma hakkas, oli see, et sealsetel viljapõldudel ja teepervedel oli kasvamas uskumatult palju moone. Enamus olid oma noorusaja juba minetanud, kuid siiski neid veel oli. Palusin kohe ühe peatuse, et seda kõike jäädvustada.


No nii, lõpuks ometi siis Kuressaares, kuhu olime oma öömaja broneerinud. Seekord jälle kaheks ööks. Oli hea, et selle koha saime, sest tuli välja, et samal ajal toimusid Saaremaa ooperipäevad. Siin siis see maja, kus pakuti kodumajutust ja kus meie päralt oli terve teine korrus. Oleksite te tüdrukute nägusid näinud kui nad sinna sisse astusid. Kaks järgmist päeva oleksid nad hea meelega ainult seal veetnudki :))


Tassisime oma kompsud ülesse ja läksime linna jalutama. Nagu ma eespool juba ütlesin, elas Kuressaare ooperipäevade mõju all. Linnas võis näha vastavaid plakateid ja silte. Isegi lillepottidesse oli neid torgatud:)


Vot selline tupikteede märk, mida vähemalt mina pole varem näinud.


Mõnus oli jalutada, inimesed istusid tänavakohvikutes ja nautisid suve


Ning kogu aeg jäi silma midagi huvitavat, mõnda vahvat detaili, mida kaamerasilmaga jäädvustada.



























Hulgaliselt oli käsitööpoode. Need pildid siit on Kauba tänavalt ja seda 'Käsitöökoda' külastasin isegi. Kuigi see oli lahti kella kuueni, oli uks avatud, üks naisterahvas tegi kangaspuudel tööd ja lubas mul lahkelt sisse astuda. Nii saigi mu ema Saaremaa teemalise sõrmkübara oma kollektsiooni täiendama.





Kui kell hakkas lähenema sinnamaale, et kontserdid algasi, täitusid linnatänavad ülikondades härrasmeestest ja kaunites kleitides - kostüümides daamidest. Ka paljud turistid olid end üles vuntsinud ja läksid ooperit kuulama. 
Aga mis minu arust tore oli - linnas ei domineerinud soomekeelne jutuvada, vaid seoses ooperipäevadega oli siia tulnud ka palju eestlasi.

Ühel tänaval tuli vastu aga selline tegelane:


Kui juba, siis juba, siit veel mõned kaadrid linnatänavalt:




Kõndisime ka Kuressaare piiskopilinnuse õuele, kuid kuna külastajatele oli hoone juba suletud, siis otsustasime sinna järgmisel päeval tagasi minna.

Tagasiteel üle silla avanes vaade Kuursaalile.


Läksime ja uudistasime seda lähemalt. Vot selline vahva uks oli Kuursaali külje peal. Kunagi oli sinna vist mingi trepp viinud...


Piilusin sisse ka eelmisel pildil viidatud mugavamast sissepääsust :)


Kuursaali esisel platsil oli vot selline vahva postament. Mulle kui võhikule tundus natuke arusaamatu, miks seal potis selline taim kasvab, kuid leidsin interneti sügavustest ühe 1928 aasta foto, kus on just sarnane taimeke potti kaunistamas. Traditsioonid :)


Lõpetuseks üks panoraamfoto Kuursaalist. Ja juba me kiirustasime tagasi oma ööbimiskohta, sest tüdrukud lubasid meile ise õhtusööki valmistada. No kes siis sellist võimalust ei kasutaks :)







1 kommentaar:

  1. Tundub et tänavu on kõik nagu kokku rääkinud ja igalpool käiakse mitmekesi vaid väikeste ajavahedega. Olete niimitmendad tuttavad, kes just sel aastal on hiiu- või saaremaal käinud ... samuti olen hiljaaegu märganud kellegil pilte Tolkuse rabast ... ;)
    Kauneid paiku käivad ikka kõik hulgi vaatamas .... vat Tolkuse raba on minu jaoks veel käimata ... aga piltide järgi tundub ahvatlev :)

    VastaKustuta