Reede, 31. august 2012

Eestimaal rännates vol9 - Ungru loss, Haapsalu

Esmaspäev... 23.juuli, meie reisi üheksas päev. Juba üheksas! Ei ole siin hõisata midagi, liiga kiirelt sai kõik otsa. Pakkisime hommikul oma kompsud, sõime hommikusöögi Padu hotellis ja sõitsime Heltermaa sadamasse. 

Ausalt öeldes oligi paras aeg lahkuda, sest hommik tervitas meid vihmasajuga ja hall taevas ei tõotanud ilma paranemist. Ning kahjuks on Hiiumaa nii väike, et paari päevaga jõuab siin saare risti-põiki läbi sõita. Samuti oli lootust, et ehk esmaspäeval on praamijärjekord lühike ja saab kohe minema. Lootus ei petnud;).

Kui ma ühes oma eelnevas postituses mainisin, et mulle meeldib praamisõit Saaremaale just seepärast, et see kestab nii lühikest aega, siis vastupidisel põhjusel Hiiumaa vahet sõita mulle ei meeldi. Aga noh, elame selle ka üle ;) Igavuse peletamiseks sai siis kohvi joodud ja aknast välja vaadatud. Ja üle laua istuvaid neiukesi pildistamisega kiusatud.

Siit üks objekt, kes enda jäädvustamisele vastupanu ei osutanud - laualamp.


Kui nüüd päris aus olla, siis ega sealt aknast ka suurt midagi vaadata polnud. Alguses jah, Hiiumaalt sõitma hakates oli ühel laiul üks majakas. Sellina tore säravvalge punase triibuga. Vaatamata sellele, et aknaklaas teab mis puhtusega ei hiilanud,  tegin sellest majakast siiski ühe pildi. Kreenis pildi :).


Jõudsime Rohukülla. Tänane reisiplaan nägi ette Haapsalu külastust, kuid enne seda, minu suurel soovil, tegime peatuse Ungru lossi varemete juures. Oleme siit ennegi mööda sõitnud ja näinud seda külge, mis maantee poole jääb, kuid seekord siis õnnestus mul esimest korda, vihmasabinat trotsides, lossile ring peale teha. Juhuu!


Võimas ehitis, mis valmis aastatel 1893-1899 ja mis rahapuudusel kunagi päris valmis ei saanudki. Ja siis tuli sõda. Hea, et enamus lossi varemetest suudeti päästa sõjaväelennuvälja täiteks minemisest. 

See pilt siin on tehtud n.ö. lossi tagant. Paremale jääb maantee. 





Meie reisi jooksul on pea igas maakonnas jäänud silma ühe perekonna nimi - von Ungern-Sternberg. Ka Ungru lossi ehitaja ja omanik on sealt suguvõsast.


Juba ainuüksi selle seigaga võis päeva lugeda kordaläinuks :) Ja nüüd edasi Haapsallu, kus minu rõõmuks jäi teele Raudteemuuseum. Siingi pole ma kunagi käinud... alati oleme vuhinal mööda sõitnud. 

Kuna seekord oli ka fotokas kaasas, siis tegime ühe väikese pidistamise peatuse. Esmalt üks panoraamfoto parkimisplatsi poolt. Ütlen kohe, et muuseumisse sisse me ei läinud. See jääb nüüd teiseks korraks ;).


Ja loomulikult ka kohustuslikud kaadrid perroonist. Äge, mis? Selline õhuline... mulle väga meeldis. Ja pildistada oli siin ka hea, katus pakkus vihma eest kenasti varju.



Haapsalus oli meil üks kokkusaamine. Vot selles majas, mis kandis nime - ... Villa. Nägin ka pilti hoone õitseajast, kuid kuna ma kahjuks selle villa nime üles ei kirjutanud, siis see muidugi ununes. Aga seal taga on aed ja aia taga teerada ja teeraja taga meri. Ühesõnaga, asub täitsa rannapromenaadil. Ja nagu ma aru sain, siis majarahva ühisel jõul püütakse seda pitsiliste metallnikerdustega kaunistatud maja ka korda teha.


Haapsalus olek jäi seekord lühikeseks. Kõndisime veel rannapromenaadil Kuursaalini ja veidi edasigi. Kuna kellaaeg oli varajane, siis Kuursaal oli veel suletud ja sinna me sisse ei saanud. Küll aga tegin sellest mõned kaadrid .




Olime oma auto parkinud ühele väikesele tänavale ja selle juurde tagasi minnes jäi silma Haapsalu Maria-Magdaleena õigeusu kirik.


Kõik. Istusime autosse ja sõitsime õkva kodu poole... no hea küll - otse kodu poole ;)

Mida kokkuvõtteks öelda?... Tahaks veel. Järgmine kord tahaks juba rohkem aega veeta Peipsi ääres luusides ja muidugi Lõuna-Eestis. Seal olemise aega jäi liiga väheseks. Ja Viljandimaale tahaks ka...

Mul on hea meel kui lugeja leidis nendest Eestimaa rännakutest mingeid ideid oma reisi korraldamiseks. Ja kui teil juhtuvad veel lapsed kaasas olema, siis soovitan (ei tee reklaami) tutvuda raamatuga 'Ehedad elamused Eestimaal'. Samuti oli meile suureks abiks Regio 'Eesti Lasteatlas'. Sealt leiab palju huvitavaid kohti, mida raamatus pole ja samas oli see meil vajadusel ka kaardi asemel. 





2 kommentaari:

  1. Ungru fotod ! Lausa võimsad !

    VastaKustuta
  2. Ma ütleksin, et Eestimaal on kohe väga palju huvitavaid paiku! Tänan Sind, Karin oma teekonda meiega jagamast! Käisin just raamatupoes neid atlaseid uurimas, aga ei ostnud - ehk hiljem...No Ungru loss on ise juba vaatamisväärsus! Ja Haapsalu Raudteemuseum!!!Ühesõnaga - äge eestimaareis!!!

    VastaKustuta