Kolmapäev, 30. mai 2012

Piisad langevad...


Sajab, taevas on pilves ja hall... vähemalt siin Põhja-Eestis. Hommikul oli sooja vaid 10 kraadi ja tuul oli vastikult külm. Põhjast vist. 
Ilmataat nagu nutaks ette homset kurba päeva, mil saab juba 10 aastat kui mul ei ole võimalust minna oma armsa isa juurde ja teda sünnpäeva puhul kallistada...

Samas, kui poleks vihma, poleks mul ka seda mõned aastad tagasi tehtud pisaratega pilti... Niisiis, peale saju lõppemist kõik õue ja kaamerad kaasa!



Leidsin ühe tänasesse vihmasesse päeva sobiva laulu Tanel Padarilt & The Sun'ilt "Vihma käes":
http://www.youtube.com/watch?v=sHKAmroZCgs&feature=related



Kolmapäev, 23. mai 2012

Mutukad

Kõik ümberringi muudkui 'makrotavad' ja see pisik haaras ka mind. Mida lähemalt, seda põnevam, seega otsisin kapisügavusest ülesse talveunes olnud makroobjektiivi vaherõnga, keerasin selle objektiivi ja aparaadi vahele ning läksin jahile :)

Oi, kui raske see makropildistamine on. Väljas nagu tuult polekski, kuid lill või rohukõrs, millel putukas istub, kõigub nii, et udujutt taga. Tee siis nii teravat pilti! Ja mitte ainult kõrred ei liigu... ise ikka ka, iga millimeetrine kõikumine annab hoopis teise tulemuse... tavaliselt mitterahuldava ;) Siinjuures on statiiv siiski pisikeseks abiks ;)

Ühesõnaga, katsetasin kahte moodi. Kaks pilti, ämbliku ja kimalasega on pildistatud ainult makroobjektiiviga. Teiste, kärsaka ja lepatriinu, pildistamisel sai vahele keeratud ka 25-ne vaherõngas. Tegelikus elus oli see kollane lepatriinu ca 3 mm pikkune ja kärsakas selline 6-7 mm-ne (no ämblikust ikka väiksem).






























Esmaspäev, 14. mai 2012

Pealkirjata...

Eelmisel pühapäeval sai käidud Viljandis Mulgi rattamaratonil. Oi ei, mina seal ei osalenud, sai lihtsalt kaasa mindud ja samal ajal järve ääres ootamise ja pildistamisega aega parajaks tehtud.

Siit mõned maratonil esireas startijad. Nimesid nimetamata...


ja Viljandi järve ääres oleval mänguväljaku nautleja.
 

Aga mitte see ei olnud mu tänase postituse ajendiks, vaid muljed, mida sain tagasiteel koju.
Viljandist ära sõitsime seekord teist teed mööda. Minu sooviks oli näha oma emapoolse vana-vanaisa ja tema esivanemate sünnikohta Sürgaveret. Kahjuks pole mul aga sellest kohast ainsatki kaadrit... ilm läks uduvihmaseks, kõik ümbritsev muutus halliks ja masendavaks, nii et mul polnudki tahtmist midagi jäädvustada... Ehk mõni teine kord.

Suure-Jaani jõudes köitis aga mu pilku ühe kiriku torn ja kuna tee äärde oli tehtud kena kohake parkimiseks, siis läksime kirikut lähemalt uudistama. Mulle avaldas muljet see punastest tellistest ehitis oma uhke sammastel sissepääsuga.


Tegemist on Suure-Jaani õigeusu kirikuga (ehk siis EAÕK Suure-Jaani Peetruse Pauluse kirikuga), mille seisukord oli aga väga nutune. Tornikuplid on roostetanud, ristid nendel külili vajunud ja iga hetk alla kukkumas.




Kirikutorni seintel kasvasid pisikesed puuhakatised, mis omakorda seina lagundasid.


Uudistasin kirikut ka tagantpoolt ja ega sealgi olukord parem polnud.



Muide, googeldasin - see kirik on arhidektuuri- ja kunstimälestis. Ehitatud 1906-1908 aastal.



Teisipäev, 8. mai 2012

Taevakilluke

Nii, laupäeval siis tehti meie aias selle aasta esimene niidukirünnak murule. Oligi teine juba selline kaootiline ja vajas piiramist. Enne aga tuli mul läbi viia rünnaku alla jäävate kannikeste portreteerimine. Tegelikult olen ma igasuguste rohukõrrest erinevate isendite vastu, mis end murus hästi tundma hakkavad ja pikka pidu neil ei ole, kuid neid sinisilmi ei raatsi kohe kuidagi välja juurida.
Kuidagi kurva olemisega see õieke... justkui aimaks oma saatust.


Teisipäev, 1. mai 2012

Aprillikuu viimane hommik




Mõnus, kui sul on vaba päev ja ei pea hommikul tööle kiirustama :) Et aga päeva mitte maha magada, otsustasin ajal, mil enamus inimesi tööle sõitis, minna metsa alla vaatama, kuidas loodus tärkab. Olukord oli, kui nii võib öleda, ... kirju :)

Nagu arvata võis, olid võsaülased asunud võimust võtma. Esialgi küll valged õied, kuid pea need kollasedki ei avane.



Mulle väga meeldib kevadine osi, kuid kahjuks ei oska ma nähtud isendit liigitada...  Siin ta siis sirutab oma pudeliharjale sarnanevaid varsi ja võistleb rohulibledega, et kes neist kiiremini päikese kinni püüab.




Imeliselt õrn ja habras kollane kuldtäht piilus arglikult lehtede varjust.


Uhkeid rohekas-kollaseid värvilaike tekitasid lepiklilled. Mõnel aga oli õnnestunud kollektiivist eemalduda ja siis seal uhkelt soleerida :)