Ega rohkem polegi vaja kui veidi pakast ja õrna lumesadu, soovitavalt tuulevaikset ilma ka. Just nii palju, et langeksid üksikud õrnad lumehelbed. Ning siis õue! Fotokas, statiiv, vaherõngad ja muidugi makroobjektiiv ka kaasa. Kaugpäästikki tuleb ainult kasuks. Ja ohtralt kannatust. Mõtled küll, et mis see siis ära ei ole, paned statiivi püsti, fotoka selle külge ja hakkad aga pildistama.... Aga ei, nii libedalt see nüüd ka ei lähe :)
Seekord ei hakanud ma läbi pildiotsija vaatama, kasutasin Live wiev reziimi. See võimaldas pildistatava teravust enne kontrollida ja välistas selle, et kui fotokas tundus pilt kena ja terav, siis arvutisse tõmmates võis selle udukogu kohe prügikasti suunata.
Oma modellid leidsin ma hõbekuuse pealt. Üks iludus oli toredasti okka külge kinnitunud ja ainult ootas, et teda jäädvustataks (küll oli hea, et tookord tuult ei olnud). Seni kuni mina seal teda teravustada püüdsin haakus sinna veel üks pisike lumehelbeke ja ... noh, rikkus kõik lihtsalt ära. Aga kuna mul oli suur eeltöö juba tehtud, siis ei jäänud see pilti siiski tegemata.