Kolmapäev, 29. august 2012

Eestimaal rännates vol7 - Saaremaa, Hiiumaa

Seitsmes päev... kas pole nii, et kui mõne asja lõpp hakkab lähenema, siis tundub, et olnu möödus kuidagi väga kiiresti? Viuh... ja läinud oligi :)
Vot täpselt selline tunne oli meil tol laupäeva hommikul kui oma kotid kokku pakkisime, autosse laadisime ja alustasime sõitu Triigi sadama suunas. Soov oli jõuda 13.30 praamile, et siis sellega sõita Sõru sadamasse Hiiumaal.


Varane start võimaldas meil veel Saaremaal ringi vaadata ja nii seadsimegi suuna Ninase küla poole, et seal olevad tuulikud Piret ja Tõll oma silmaga üle kaeda. Laheda, mis?



Plaanis oli veel Angla tuulikute ja Leisi külastamine. Aga esmalt jäi tee peal ette...üllatus, üllatus!.... üks kirik. Täpsemini Metsküla õigeusu kirik, ehitatud 1909 aastal. Ja kui nüüd veel täpsem olla, siis Metsküla Issanda Templisseviimise kirik. Ja nagu ikka, tegin ka sellest pilti (tegelikult on see kahest kaadrist panoraamvõte) kirikust ja



ka kiriku juures olevast heinamaast.


Panime tähele, et sealpool Saaremaad olid väga vahvad bussiootepaviljonid, n.ö mitu asja ühes - olid seal Eesti Posti postkast, elanike postkastid ja igasugused tähtsad teated ning kuulutused seinale kinnitatud. Ja kõige krooniks kaunistasid neid lilleamplid. Siit üks poolik vaade sellisest ootemajakesest Metsküla kiriku lähedalt. 


Ja nüüd Angla. Olles väraval piletid lunastanud võis minna kas allolevasse hoonesse, Angla Pärandkultuurikeskusesse, näitustega tutvuma, keha kinnitama või siis keerata paremale ja külastada tuulikuid. Meie valisime esmalt tuulikud.


Neid oli seal viis, kõik erinevatel aegadel ehitatud. Neli neist pööratava kerega pukktuulikud ja viies tuulik oli hollandi tüüpi kaheksatahuline, vaid pööratava peaga tuulik. Kahel pukktuulikul ja hollandlasel olid uksed avatud, nii et sai sisse minna ja uudistada, kuidas ikka see tuuleveski siis tegelikult välja näeb.


Kõik need tuulikud asuvad oma originaalkohas Angla Tuulikutemäel, seal kuhu nad kunagi on ehitatud. Pidavat just see koht olema ümbruskonnas kõige tuulisem, mis teadupärast on üks oluline komponent tuuleveskite töös :)



Selle tagumise, 1927 aastal ehitatud hollandi tüüpi kaheksatahulise Tedre tuuliku ukse peal võttis meid vastu perenaine ise.


Peremees askeldas ülakorrusel ja lapsed nosisid oma leivatükki vahepealsel korrusel.



Käisime läbi kõik avatud ustega tuulikud, uurisime ka Angla Pärandkultuurikeskuse sisemust, tegin klõpsu vaatest rapsipõllule ja liikusime edasi Karja poole.


Meiega kaasas olnud noore reisilise sooviks oli osta sealt koju viimiseks Karja pagarite valmistatud head ja paremat :)
Saiadest ja leibadest ma pilti tegema ei hakanud, piirdusin poekese ees olevate lilleklumpide pildistamisega.


Karjasse sõites möödusime Leisi püha Olga kirikust. Tagasiteel peatusime, et seda lähemalt vaadata. 
On see alles võimas viie sibulakujulise tornikupliga ja ristikujulise põhiplaaniga hoone. Ka seekord ei hakanud ma kirikuväravast sisse minema, püüdsin kaadreid saada n.ö. aia tagant. 

Kui nüüd meenutada, siis millegi pärast jäid Saaremaal teele põhiliselt just õigeusu koguduste kirikud... Kas seepärast, et asusid nad nii tee ääres...?




Seegi kirik üles pildistatud sõitsime Triigi sadamasse, mis siinsamas Leisi külje all. 

Parkisime auto praami järjekorda ja suundusime väikesesse kohvikusse kohvitama. Võtsime oma tassid ning läksime välja ukse ees oleva varikatuse alla. Mõne aja pärast oli näha, kuidas kuskilt Saaremaa sügavusest tuli tumehall sein, kaugelt kostus müristamist ja sähvis välku. Ning siis ta tuli... paks sein vajus üle sadama koos sellise vihmaga, et kõik mattus vee alla. Oi jaa, lahe oli. Koos meiega oli seal kitsukese katuse all veel inimesi - saksa jalgrattaturistid ja mõned eestikeelsed mootorratturid... ja kõigil oli lõbus :)


Paistis, et jääbki sadama. Vihmavalingute vahel jooksime autosse, sest lahelt oli näha lähenevat praami. Peab ütlema, et see praamisõit ei olnud suurem asi. Ülakorrusel, kuhu kogu seltskond siirdus, oli palav ja umbne ning lõhnas igasuguste asjade - higi, toidu jm järele. Välja tekile ka nagu eriti ei kutsunud, kuna seal oli vihmane. Veidi piina ja jõudsimegi Hiiumaa rannale. Kusjuures ilma vihmata... see jäi kuhugi teele maha :)


Sõru sadamas oli ilus. Mulle meeldis. Meeldis, et seal oli korralik kõrtsihoone, kuhu me kohe lõunatama läksime. Meeldis, et inimestel oli, kus olla (sai murul lesida või ümbruses jalutada). Sadamakanali ääres seisis veest välja tõstetud mootorpurjekas Alar, mis ehitati 1939 aastal Hiiumaal. Oli teine kurvas seisus ja ma ei saanudki aru, kas teda juba renoveeritakse või ootab ta veel seda...


Ega's midagi, et enne päeva lõppu veel midagi näha, tuli teele asuda. Seadsime suuna Kõpu poolsaare poole. Teele jäi idülliline pilt tuuleveski ja heinapallidega.


Kõpu poolsaarel asub Hiiumaa tuletornidest kaks - Kõpu ja Ristna. Neist esimene, Kõpu tuletorn, ehitati juba 16 sajandil ja on vanim seni töötav tuletorn Baltimaade ja Läänemere piirkonnas. Tuletorn ehitati Hiiumaa kõige kõrgemasse punkti - 67 meetri kõrgusele ja torni enda kõrgus maapinnast on 36 meetrit. Ja kui need numbrid nüüd kokku liita...


Minu viimasest külaskäigust siia tuletorni juurde on möödunud... hmm... 13-14 aastat... Siis polnud siin ei kohvikut ega suveniiripoekesi ja piletit ka ei nõutud. Ühesõnaga, siis polnud siin mitte midagi muud peale tuletorni enda. Ja sinna ülesse sai sama moodi ronida. Aga nüüd, ahvatlusi kui palju ja rahvast loomulikult ka. 
Nojah, ostsime siis piletid ja suundusime tuletorni. Jüri blogist jäi meelde, et selles tornis liikumine ei ole kuigi mugav, sest trepp on järsk ja lagi madal. Oi, küll see ülesminek oli vaevaline, kuid torni vaateplatvormile jõudsime. Kuna Kõpu tuletorn asub keset metsi, siis vaated, mis avanesid olidki põhilised puude latvadele. Väikese siilukese vett leidsin siiski ka ;)





Torn vallutatud, suveniirid ostetud, sõitisme edasi Ristna poole. See on koht, kus me varem polegi käinud. Lisaks Ristna tuletornile on sealne rand tuntud ka kui surfarite paradiis. Et see kõik oma silmaga üle vaadata, siis sinna me esmalt oma sammud seadsimegi.
Rannas võttis meid vastu tugev tuul. Lisaks tuulega võitlemisele tuli meil võidelda ka neiukeste sooviga kohe ujuma minna. Nimelt, nii kui nad kuskil midagi randa meenutavat nägid, siis sinna vette nad ka kohe sukelduda soovisid. No õnneks suutsime nad ümber rääkida, kuid ette rutates peab ütlema, et nende soov täitus veidi hiljem samas lähedal, allpool olevas rannas suure tuule saatel. Igatahes minul oli küll külm neid kaldalt jälgida.


Nii, kuhu ma nüüd siis jäingi... ahjaa, Ristna rand ja surfarid :) Siit üks detail sellest rannast


ning siit siis vaade vee poolt sellele surfikülale.


Ning edasi sõitsime juba Ristna tuletorni juurde. Oli teine uhkelt punane, mille


ukseava kohalt võis näha ehitamise aastaarvu. Võrreldes paekivist Kõpu tuletorniga, millesse hiljem raiuti kivitrepp, siis siin oli kõik metalne. Ka keerdtrepp, mis ülesse viis ja millel astuda oli lausa lust ja lillepidu :)


Vaated torni tipust olid võimsad ja kuna ta asub Ristna neeme tipus, siis nägi siit ka merele... 


Torni all oli endises Ristna tuletorni kütuselao (petrooleumiaida) majas väike kohvik ja selle kõrval terass, kus ostetut nautida sai. Tegime seda meiegi, mõnusas päikesepaistes. Kuni teised veel oma kohvi lürpisid ja jäätsit limpsisid, siis tegelesin mina pildistamisega.

Silma jäi kohvimaja kõrval olev madal aed, kus nõude kuivatamise rätikud päikeses kuivasid. Aeg-ajalt toodi märjad juurde ja viidi kuivad minema.



Piilusin üle aia hoovi ka, seal oli kunagine Ristna tuletorni ait...


Kohvimaja aknad olid mereteemaliselt kaetud kalavõrguga ja kaunistatud sinise klaasiga ;)


Mõni pilt veel sellest toredast madalast aiast. Sai palju, jah?



Ristnast suundusime otse Kärdlasse, kus meil oli Padu hotellis ööbimiskoht broneeritud. Peremees pakkus ka võimalust lisaraha eest õhtust süüa. Ja nüüd tuleb see koht, mis meid imestama pani - nelja inimese õhtusöögi hind.... see oli viis eurot ja sisaldas suurt praadi, lastele ühe lihalõiguga, täiskasvanutele kahega ning kartuleid ja salatit ja morssi ja leiba... Kas mäletate, kus te viimati neljakesi sellise raha eest söönuks saite? Noh... ei mäleta? Meie ka ei mäletanud :)

Kõhud täis, otsustasime Kärdlas ringi jalutada ja võtsime suuna keskväljaku poole. Oli laupäeva õhtu, kell oli kuskil kaheksa... ja oma edasi-tagasi teekonnal nägime me kahte koeraga jalutavat inimest, kahte jalgratturit ja ühte jalutajat... ja see on Hiiumaa pealinn...





3 kommentaari:

  1. Väga hea blogi! Kindlasti sa astusid ka minu käidud jälgedele ja radadele, sest juba Kõpu majaka trepist muidu üles ei saa, kui ei astu seal käinute jälgedele.

    VastaKustuta
  2. Piret ja Tõll on uhked küll, kuid tuuletiibasid neil vist ei olnudki? või ma pildilt ei märganud st kui nad tuulikud nime poolest olid, ju siis kunagi ikka olid ka tiivikud neil.
    Tore on lugeda, kui endal hiljaaegu sama rada vastassuunas läbitud ... hea on vaadata, et ehkki paljudes samades paikades käidud, osutab igaüks tähelepanu hoopis ise asjadele st näeb paikasid teisiti ... ja see ongi tore. Muidu oleks igav neid blogisid lugeda :)
    PS Viie euroga mitme inimese praad on hea saavutus ... mul on siia kõrvale võrdluseks panna vaid üks 4,50 eurone kohvi, mille prantsuse alpides möödunudsuvel ära jõin. ;)
    Nii odavat ja küllap ka maitsvat praadi ei ole ma juba aastaid siin kohanud ... :P

    VastaKustuta
  3. Jüri, ei olnud neil enam tiivikuid jah, kuid kunagi olevat nad ikka tuulikud olnud :)
    Minu arust on ka tore, et nii palju kui on inimesi, on neil ühest ja samast kohast erinevaid nägemusi ja muljeid.
    Ja mis puudutab seda õhtusööki, mille sai soovi korral juurde võtta, siis hea oli see tõesti, mõnusalt kodune ;)

    VastaKustuta