Talverõõmud

Mööda sai see mõnusalt pikk ja pidulik nädalavahetus.

24.veebruaril ilmus meie õuele, otse lipumasti kõrvale üks lustlik lumememme proua, õlal toetumas kast lumebeebiga. Kahju, et lipumast nii kõrge on, mistõttu ei saanud pildile uhket vaatepilti memmest koos sini-must-valge trikolooriga. Tean-tean, oleks võinud teha panoraamfoto... kuid selle peale tulin ma alles järgmisel päeval, kui lipp juba kapis uut pidupäeva ootamas:) Hea, et memmegi taipasin enne päikeseloojangut jäädvustada.

Kuna päike suvatseb end tavaliselt näidata vaid argipäeviti, siis seekord läks õnneks ja vaatamata vingele tuulele, kupatasin ma ka teised oma egoistlikust soovist lähtudes õue. Plaan oli teha mõned talvepildid. Nii me siis läksime, kes sooviga pildistada, kes kelgutada :). 

Esmalt siis väike tiir Rohuneeme tippu mere äärde. Peab tõdema, et oli ikka külm tuul küll ning kaua me seal vastu ei pidanud. Kes siiski tegi rannanõlvalt mõned pikemad liud,

kes mõne klõpsu jääle pritsivatest laineharjadest ja muust silma hakanust ... lumme kukkunud oksakesest, jäälõvist...

Edasi viis tee Viimsi mõisa parki (tuntud ka kui Laidoneri park), kus on kõrgem kelgumägi koos jäärajaga, millest alla laskmiseks (nagu mulle puust ja punaseks selgeks tehti) pole kelku vajagi :)

Järgmisel päeval avanes võimalus aias söövaid linde pildistada. Tegelikult ei olnud see mul üldse plaanis, kuid kuidas sa jätad võimalust kasutamata, kui nad toidulauale lausa parves kohale lendavad. 

Kuna karta oli, et pikalt nad pidama ei jää, siis ei hakanud ma õue minemisele aega raiskama. Avasin katuseakna ja püüdsin linde sealt kaudu jäädvustada. Arvate, et see oli kerge? Vastupidi! Nii kui aken lahti läks ja mingi toru end sealt välja suunas, kadus lumele laskunud linnuparv kõrgele kase otsa. Passisin kannatlikult, trotsides tuppa puhuvat külma tuult ja sain lõpuks mõned oma selle talve esimesed koduaia linnupildid :) Asi seegi;) 

See roheline linnuke siis rohevint ja punase pealaega peaks olema urvalind.