Sellel suvel sai kuidagi vähe aialilli pildistatud, blogisse postitamisest rääkimata. Ja ega see sügis suvest targem pole... Aga viga annab ju alati parandada ja seetõttu seadsin ühel ilusal hommikul sammud koduaeda.
Esimese hooga oli küll mõte, et keeran otsa ringi ja lähen tuppa tagasi... no mida sa neid ühtesid ja samu õisi ikka igal aastal pildistad - mitte midagi põnevat ju! Aga õnneks oli sel hommikul siin-seal õitel veel kastepiisku säilinud ja see tegi asja palju huvitavamaks.
See lahe lilleke on Lähis-kirburohi ehk Lähis-ussitatar (Polygonum affine). Mulle ta meeldib, õitseb juulist külmadeni. Ilus, ilus, ilus! Ja kui ilus on ta veel piisakestega kaetult :)
Siit üks kaugemalt vaade ka ;)
Minu teine vaieldamatu lemmiklill on Harilik kosmos (Cosmos bipinnatus)- valged, roosad, lillakad.
Miski mutukas. Ootab vist lennu jaoks stardiluba.
Suur-kukehari - kõrge ja uhke ning kuidagi eriti intensiivse värviga.
Lavendel - ikka veel õitseb ja levitab mõnusat aroomi.
Ja lõpetuseks minu selle aasta vahva leid suvelille amplisse - Kaenal-lõhiskellukas (Isotoma axillaris). Julgen soovitada ;) Uskumatu õitseja ja ei karda ei tuult ega vihma.
ohh, mulle nii meeldivad sinu makrod, suu hakkab kohe vett jooksma, nii mahlased ja nõretavad
VastaKustuta