Söödavad taimed

No nii, minu aia sügisese lillevalikuga olete juba tutvust teinud, nüüd siis on järg söödavate taimede-viljade käes. Seekord ei mingit värvide järgi eristamist. Kõik on koos nagu üks korralik kompott kunagi :)

Alustame värvilt kõige efektsematega - pihlakatega. On meil üks pisike puuke, selline leinavorm ja mitte üle kahe meetri kõrge. Väike neiu sai selle oma vanavanematelt ristimise päeva kingituseks. Ja kus mujal on pihlakale kõige sobivam kasvukoht kui aias, jalgvärava läheduses. Seal ta siis kasvabki, rõõmustab meie silma ja linnukeste kõhtu. Sellel aastal on pihlakad kuidagi eriti ilusad ja kobarad suured ning lindudest seni puutumata jäänud...

Nämma, kas pole mitte isuäratavad :)

Teise vahvate kobaratega taime koduks on aga kasvuhoone põhjapoolne nurk. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis üürib ta seda juba ... 7 aastat... Oi jah, unustasin mainida, et tegemist on viinamarjaga. Sordi nimeks olid miskid numbrid... nagu vangil... Loodetavasti on see taim tänaseks päevaks ka mingi korraliku nime saanud. Ei tea... 

Igatahes, meil tunneb ta end koduselt. Ootab, et teda õigesti lõigataks ja talvel tudule pandaks ning vastutasuks kasvatab kobarate viisi tumedaid imemaitsvaid marju. Kui neid nosida, siis on sinised keel ja hambad garanteeritud :) Tundub, et temast saaks mõnusat veini, kuigi meie oleme seni vaid mahlaga piirdunud. Imehea mahlaga :)

Esmalt siis üks lähivaade

ning veidi kaugemalt.

Kui jutt juba kasvuhoone elanikele läks, siis neid on seal veidi veel. Kõigepealt till. Jah, ei ole seekord ilusat rohelist, on hoopis seemnekarikad, kuid ka need ju söödavad ;) Till elab meil oma iseseisvat elu. Pudistab aga seemned maha, et uuel aastal tärgata. Ja nii see ring muudkui käib. Minu ülesandeks on siis kuivad varred välja rohida :)

Kolmas elanik on muidugi tomat. Neid on meie suures kasvuhoones täpselt viis taime. Tegelikult peaks kuus olema, kuid kuna ma kollast tomatit sel aastal ei saanudki, siis jäi viis. Tomati kasvatamises olen ma aga eriti mugavaks läinud. Nimelt on nende pesaks spetsiaalse mullaga kotid. Torkad taimed kevadel kotis olevasse auku ja sügisel viskad koos kotiga minema. Vahepeal muidugi kastad ja korjad saaki :)

Nii, nüüd läheme aeda. Seal on mul tõeliseks nuhtluseks küüslauk, kelle kaunis peake allolevat pilti kaunistab. Kunagi on neil lastud kasvada kus juhtub ja mis te arvate kui see peake end veidi raputab? Oi jah, kõik need pisikesed seemnekesed pudenevad kes kuhu, juurduvad kiirelt ja siis on kuri karjas. Olen kaks kevadet julma kaevamist teinud ja paistab, et asi hakkab lõpuks kontrolli alla saama ning küüslauk ühele kindlale alale jääma :)

Sel aastal tõdesin järjekordselt, et ma võin ju igasuguseid maitsetaimi jm sellist maha istutada, nende tarbimisega aga hakkama ei saa. Ehe näide alloleval pildil - petersell, kähar pealekauba, sest see on ainuke, mille lõhna ma talun. Sai sel aastal tehtud lausa kena peenrake kasvuhoone serva kuhu siis seemned külvasin... ja ainuke kord, kui ma sealt peterselli võtsin oli kõige pikema sünnipäev. Siis oli laual olevale veidi dekoratsiooni vaja. Ja kõik, häbi minule :) Aga see-eest on seal praegu kena lopsakas rohelus.

Allolev pilt on tegelikult panoraamina pildistatud :) Kui peale klõpsad, siis näed suuremana.

Ja lõpetuseks midagi magusat :) Mmmm, mustikas. Ei, see pole see suurte viljadega ja põõsa kõrguseks kasvav kännumustikas. Tegemist on täitsa tavalise mustika kasvu mustikaga. Viljadki sellised tavalise suurusega :) See siin on lihtsalt hästi lähedalt pildistatud ;)